Petitsioonide hetkeseis

28 jaan.

Euroopa Parlamendile läkitatav petitsioon sai täna täis 750 000 häält.

Eesti petitsioon.ee all on tänaseks antud veidi üle 4200 toetusallkirja ACTA peatamiseks.

 

Advertisements

ACTA vs SOPA: põhjused, miks ACTA on internetivabadusele ohtlikum

28 jaan.

ACTA-vastased rahvasaadikud Poola parlamendis. (AP/Scanpix)

Euroopa rahvusvahelist võltsimisvastast võitlust käsitlev ACTA lepe võib olla hirmutavam oht kui USA internetipiraatluse tõkestamise seadus SOPA, arvavad internetivabaduse toetajad.

Nii ACTA kui ka SOPA eelnõud on näiliselt suunatud võltsimise ja piraatluse vastu, kuid nende vastaste hinnangul on lepetel hoopis vastupidine efekt, kuna need piiravad internetivabadust, innovatsiooni ja võimalik, et isegi tsenseerivad internetti, vahendab International Business Times.

SOPA on USAs põhjustanud ulatuslikke proteste ning esialgu näib, et kongress ja senat on loobunud netipiraatluse vastase seaduse senisel kujul arutamisest.

Nüüd on ka ACTA-vastased, alates tehnoloogia valdkonnas põhiõiguste eest võitleva Electronic Frontier Foundationist (EFF) kuni häkkerite rühmituseni Anonymous, leppe vastu liitunud.

Vaatamata ACTA ja SOPA sarnasustele, lõpeb nende lepete võrdlemine sageli tõdemusega, et kriitikute hinnangul on ACTA palju hirmuäratavam just tema ülemaailmsete mõjude tõttu. Siin on viis põhjust, miks kriitikud usuvad, et ACTA on suurem oht internetile:

1. Ulatus. Peamine põhjus, miks ACTA on paljude internetivabaduse pooldajate hinnangul hirmuäratav, on see, et tegemist on rahvusvahelise leppega. SOPA oli vaid eelnõu USA kongressis, kuigi tal oleks olnud teatud ülemaailmseid mõjusid, kuna see oli suunatud veebipiraatluse lõpetamiseks välismaistel veebilehekülgedel nagu näiteks Rootsi Pirate Bay.

ACTA seevastu paneks paika rahvusvahelise õigusliku raamistiku võltsimise, piraatluse ja teiste kuritegudega võitlemiseks. Kui ACTA heaks kiidetakse, siis selle asemel, et tegeleda kuritegudega erinevate riikide õigussüsteemis, saavad riigid neid kuritegusid lahendada uues juhtorganis, mis asub väljaspool ÜRO ja teiste institutsioonide tegevuspiirkonda.

See võimaldab kasutada ACTAt asutusel, mis asub väljaspool igat riiki, internetitegevuse mahasurumiseks. SOPAt oleks aga täide viinud olemasolevad USA agentuurid ja nad oleks saanud teha õiguslikku järelevalvet USA õigussüsteemis.

2. Läbipaistvus. Debatt SOPA üle leidis esialgu aset enamasti avalikkuse eest varjatult, kuid kuna see toimus USA kongressis, said internetivabaduse kaitsjad näha eelnõu mustandit ja sellega seotud materjale ning jälgida protsessi.

ACTA-leppe üle arutleti aga peaaegu täielikult suletud uste taga. Kui ei oleks olnud WikiLeaksi, mis avalikustas materjale läbirääkimistest ja leppe mustandvariandi, teaks maailm siiani väga vähe sellest, mida lepe täpselt kaasa võib tuua.

See tekitab aga muret inimeste hulgas, kes tahaksid kindlustada, et see lepe ei riku inimeste õigusi või piira internetivabadust viisil, mis kahjustaks internetti kui kohta, kus informatsioon liigub vabalt.

3. Heakskiitmise lihtsus. SOPA eelnõu jooksis rööbastelt maha, kuna see nõudis mõlema USA kongressi koja heakskiitu ja president Barack Obama allkirja. Kui see oleks heaks kiidetud, oleks seda olnud võimalik vaidlustada ja tulevastes kongressides muuta.

ACTA seevastu sai juba 2011. aasta 11. oktoobril USA allkirja ning Obama ei pidanud saama selleks nõusolekut üheltki organilt – ei kongressilt, ülemkohtult ega ka Ameerika rahvalt.

Nüüd, kui see on allkirjastatud, on USA valitsuse seadusandlikel organitel ja kohtutel vähe võimalusi seda lepet vaidlustada või muuta, ning ameeriklased peaksid järgima täiesti uut seaduste, piirangute ja regulatsioonide skeemi, mis võib neid viia silmitsi trahvide või vanglakaristustega, kuna see lepe asub täielikult väljaspool Ameerika õigussüsteemi.

4. Toetuse ulatus. Isegi enne, kui SOPA vastased suutsid vastuolulise eelnõu tagasi lükata, oli SOPAl ainult 31 kaastoetajat kongressis, mis tähendab, et see ei olnud algusest peale populaarne eelnõu. Vaatamata valjudele hüüetele, et SOPA ohustab internetti ja et kongress kiidab selle heaks, ei ole see olnud kunagi piisavalt lähedal sellele, et muutuks seaduseks.

ACTA aga on rahvusvaheline kokkulepe, mis tähendab, et see nõuab ühepoolseid allkirju, mitte hääli, mis põhinevad vähemalt osaliselt avalikul arvamusel. Ja Obama administratsioon juba allkirjastas leppe möödunud aastal. Kriitikud, nende hulgas Oregoni demokraadist senaator Ron Wyden, on kahelnud selles, kas see vastab põhiseadusele, et Obama võis allkirjastada niisuguse rahvusvahelise leppe, saamata heakskiitu kongressilt.

USA ei ole ainus, kes on ACTA leppele alla kirjutanud. Mullu 11. oktoobril andsid Tokyos toimunud tseremoonial leppele allkirja ka Austraalia, Kanada, Jaapan, Maroko, Uus-Meremaa, Singapur ja Lõuna-Korea, samas kui Euroopa Liit, Mehhiko ja Šveits lubasid seda teha lähitulevikus. See tähendab, et paljud maailma suurimad riigid mitte ainult ei toeta lepet, vaid on selle juba allkirjastanud.

Ka maailma suurimate tööstusriikide ühendus G8 on avaldanud ACTAle toetust, märkides juba 2008. aasta juulis ühises teadaandes: “Me julgustame kiirendama läbirääkimisi, et sõlmida uus rahvusvaheline õiguslik raamistik ACTA ja loodame, et kõnelused lõpevad selle aasta lõpuks.”

5. Nähtavus. Kampaania SOPA peatamiseks algas suhteliselt vara selle väljatöötamise alguses. Selleks ajaks, kui SOPA jõudis minna esindajate koja õiguskomiteesse hindamisele, olid SOPA vastased teinud juba oma arvamuse sellest internetikasutajate hulgas avalikuks.

ACTA teisest küljest, on suuresti enamike inimeste radarilt väljas, kuigi see on olnud ametlikult arutluse all umbes viis aastat. Püüdlused selle vastu USAs on tagasihoidlikud ja USA on selle leppe niikuinii allkirjastanud. Kuid kriitikud jätkavad visalt – internetis koostatud petitsioonile ACTA vastu on USAs allkirja andnud üle 6000 inimese. Petitsiooniga kutsutakse “lõpetama ACTAt ja kaitsma inimeste õigusi veebiprivaatsusele.”

Kuid ACTA nähtavus on üha kasvamas riikide hulgas, kes ei ole lepet veel allkirjastanud. Näiteks Poolas, kes küll allkirjastas leppe neljapäeval, põhjustas see varem ulatuslikke proteste ning pühapäeval sulgesid häkkerid Poola peaministri veebilehekülje, et näidata oma vastuseisu ACTAle.

Allikas: err.ee

Poola võib ACTA ratifitseerimata jätta

27 jaan.

Poolakate meeleavaldus Poznanis.

Poola peaminister lubas täna, et Varssavi ei ratifitseeri täielikult vastuolulist võltsimisvastast kaubanduslepet (ACTA), kui põhjalik uuring näitab, et see ohustab internetivabadust.

Otsusele eelnes nädal aega kestnud protestid nii internetis kui ka tänavail. Peamiselt on meeleavalduste taga noored poolakad, kes kardavad, et intellektuaalse omandi kaitsele rahvusvaheliste eeskirjade kehtestamine piirab oluliselt internetivabadust.

«Kui me avastame, et meil on alust arvata, et see (ACTA) ohtu kujutab, siis me ei ratifitseeri seda,» ütles Donald Tusk ajakirjanikele.

Internetikasutajate häälekast vastuseisust hoolimata kiitis Poola valitsus leppe neljapäeval esialgse allkirjastamisega heaks, kuid enne jõustumist vajab see ka ratifitseerimist parlamendis.

Poola parempoolne opositsioonierakond Seaduse ja Õigluse Partei on esitanud mõtte ACTA küsimuses rahvahääletus korraldada.

Poola kommunikatsiooniminister Michal Boni, kes on Tuski lähedane liitlane ja kelle ülesanne oli ACTA ratifitseerimist juhtida, esitas reedel protestide tõttu lahkumisavalduse, kuid Tusk keeldus seda rahuldamast.

Kuigi Boni ja kultuuriminister pidasid seaduseelnõu küsimuses konsultatsioone plaadifirmade ja kommertsmeediaga, on internetikasutajaid esindavatest gruppidest mööda minemine avalikku nördimust tekitanud.

Wrocławi politsei teatas, et vahistas 22-aastase tudengi seoses küberrünnakuga peaministri kodulehele sel nädalal.

Häkkerite rühmitused Anonymous ja Polish Underground ründasid ka Poola presidendi, parlamendi, välis- ja kultuuriministrite ning politsei peakorteri kodulehekülge, mida tabas reedel uus rünnak.

Tänavail avaldasid meelt kümned tuhanded inimesed ning osa proteste muutusid vägivaldseks.
Sotsiaalvõrgustikus Facebook on protestikommuunid kogunud ligi 400 000 toetajat ning reede pärastlõunaks oli ACTA-vastasele võrgupetitsioonile andnud allkirja umbes 147 000 inimest.

Allikas: Postimees.ee

Spetsialist: ACTA puudutab ka tavatarbijat

27 jaan.

Spetsialist: ACTA puudutab ka tavatarbijatSigne Ratso, Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor rääkis täna hommikul KUKU raadio hommikuprogrammis, et tema hinnangul rahvusvahelist võltsimisvastast võitlust käsitlevACTA lepe tavatarbijat ei puuduta. Peeter Marveti hinnagul puudutab ACTA aga tavatarbijat küll.

“See puudutab kaubandust ja neid, kes piraatkaupa toodavad ja levitavad ning on suunatud eelkõige nende vastu ega anna kaubamärgi omanikele mingeid täiendavaid õigusi lisaks juba olemasolevatele,” selgitas Ratso. Tema sõnul ei muutu arvuti tavakasutaja jaoks, kes näiteks Youtube’ist videoid vaatab või sõpradega Facebookis toiduretsepte jagab, midagi. “See ei riiva üksikut tarbijat, keegi ei tule tema internetti kinni panema. Seaduse rakendajatel on teha ilmselt tähtsamaid asju kui koogiretsepti sõprade seas levitanud inimestega tegelda,” rääkis Ratso. Kuidas aga pärast ACTA jõustumist läheb inimesel, kes oma lemmikvideo Youtube’i üles paneb? “Siis oleneb seaduse rakendajatest, kui nad seda siiani sanktsioone kohaldanud pole, siis miks peaksid nad hakkama seda pärast ACTA jõustumist tegema.”

 

Tehnokratt Peeter Marveti hinnagul puudutab ACTA aga tavatarbijat küll. “Hulk firmasid teeb internetis äri – Elion pakub internetiühendust, Youtube ja paljud teised pakuvad võimalust sisu talletada. Kui ACTA mõjutab nende firmade käitumist, hakkavad nemad peagi üsna otseselt mõjutama tavatarbija käitumist, tsenseerima meie vabadust loomingut välja panna. Tõenäoliselt hakkavad firmad oluliselt rohkem sisu jälgima ning seda nö igaks juhuks tõkestama – kui keegi näiteks paneb üles retsepti, kus mainitakse Jamie Olivier’i, siis firma, kartuses, et äkki see Jamie Olivier’le ei meeldi, igaks juhuks seda üles ei pane. Siit kerkib üles aga juba jälgimisühiskonna küsimus,” kõneles Marvet.

Allikas: Delfi

Martin Grüner luges ACTA läbi ja jagab muljeid

27 jaan.

Neile, kellel pole olnud võimalust tutvuda ACTA algtekstiga teen väikese kokkuvõtte peamistest puntkidest, miks minumeelest selle allkirjastamine kriminaalne on.

Artikli 11, sissejuhatav lõik on kaks lauset 13 real, mis ütleb, et autoriõiguste rikkumise (kahtluse) korral on autoriõiguste hoidjal õigus nõuda vastavatelt organisatsioonidelt (näiteks internetiteenuse pakkujad) kõiki (väidetava) rikkuja isikuandmeid. Seda ka lihtsalt tõendusmaterjali kogumise eesmärgil. Seda ka kolmandate isikute tuvastamise eesmärgil.

Sama artikli 1. lõik on ehk kõige häirivam osa ACTAst. Nimelt ütleb see, et “vastavatel insititutsioonidel” peab olema õigus reageerida koheselt (st, ilma vastavate orgerite hankimiseta) võimalikele autoriõiguste rikkumistele vältimaks asutõendite hävitamist. Seda ka ennetaval eesmärgil.

Artkli kolmas punkt annab vastavale institutsioonile õiguse arestida kõik sellega seonduv kaup. Seda kõike konfikseeritud kaupade omaniku kulul (Artikkel 21)

Artikkel 24 ütleb, et iga riik peab kehtestama autoriõiguste rikkumise eest karistused, mis sisaldavad ka vangistust.

Artikli 25 punkt üks ütleb, et autoriõiguste rikkumise kahtlusel konfiskeeritavate esemete kirjeldus ei pea olema põhjalikum, kui on vajalik nende ära viimiseks. See tähendab, et kui on kahtlus, et ühes arvutis ettevõttes on piraattarkvara on vastaval institutsioonil õigus konfiskeerida kõik arvutid antud ettevõttes.

Sama artikli punkt 5 ütleb, et konfiskeerimisele kuuluvad ka kõik asjad, mis on saadud tänu (väidetavalt) piraattarkvarale. Näiteks, kui disaineri arvutis on piraat photoshop kuulub konfiskeerimisele kõik, mis on saadud tänu Photoshopi kasutamisele (mis ilmselt hõlmab siis ka tema aluspesu..)

Artikkel 26 ütleb, et selle kõige jaoks pole tegelikult isegi kaubamärgi omaniku kaebust vaja, institutsioonid võivad tegutseda oma äranägemise järgi.

Aita Laaril ruumi koguda

Artikli 27 punkt 4 kohustab igasuguse internetipõhise teenuse pakkujat väljastama iga (väidetava) autoriõiguste rikku

ja isikuandmed vastavale institutsioonile. Andmed peavad olema piisavad, et isik kindlaks teha.Viimaks ütleb Artikli 28 punkt 1, et tuleb luua vastav institutsioon (nimetagem seda autoriõiguste politseiks), kes kõige sellega tegeleks. Vaadates eelnevaid punkte on neil õigus korraldada läbiotsimisi ning arestida varasid ilma mingi vastava orderita. (Kas ei
lõhna mitte ideaalse poliitilise relva järgi?)Need kellele see jutt masendust tekitas võib Martini uut mängu mängida, kus aitad Mart Laaril ruumi koguda!

ELi ACTA ettekandja astus piinlikkusest tagasi

27 jaan.

Üsna üllatavad arengud on toimunud ka Euroopa Liidu tasemel. Kader Arif, kes on Europarlamendi ACTA kaubandusleppe ettekandja (või raportöör, rapporteur) astus tagasi.

“Soovin kõige tugevamal võimalikul viisil lahti öelda selle lepingu allkirjastamiseni viinud protsessist: kodanikuühiskonna organisatsioonide väljajätmisest, läbirääkimistest algusest peale puudunud läbipaistvusest, selgitusteta teksti allkirjastamise edasilükkamisest, EU Parlamendi nõuete ignoreerimisest, mida meie kogu mitmel korral tõstatas.”

“Selle teksti ettekandjana olen Parlamendi paremtiiba näinud sooritamas ennenägematuid manöövreid eesmärgiga kiirustatud ajakava abil avaliku arvamuse häält ignoreerida, võttes parlamendilt tema hääleõiguse ja kodanike põhjendatud murede esindamisvõimaluse.”

“Kõik nõustuvad, et ACTA on probleemne, kas siis tema mõju tõttu tsiviilvabadustele, viisi pärast mil ta interneti teenusepakkujaid vastutama paneb, tema mõjude tõttu geneeriliste ravimite tootmisele või seetõttu kui vähe kaitseb ta meie geograafilisi tähiseid.”

“Sellel lepingul võivad olla kodanike eludele laiaulatuslikud tagajärjed ja sellegipoolest tehakse kõik, et Euroopa Parlament sellesse sõnaõigusega ei sekkuks. Seetõttu soovin täna seda raportit üle andes anda selge signaali ja hoiatada sellest vastuvõetamatust situatsioonist avalikkust. Ma ei võta sellest maskeraadist osa.”

Hoolimata sellest, mida saab ütlema meie valitsus või riigikogu on  Eestil tegelikult valik sellele lepingule mitte alla kirjutada. Osaliselt tänu meie protestidele ja osaliselt tänu ministeeriumi avatusele suhtlemisele oleme täna jõudnud olukorda, kus lepe, mis oleks pidanud valitsuses lihtsalt läbi minema, läheb siiski riigikokku arutlusele.

Seda erinevalt näiteks Poolast, kus lepe ulatuslikest protestidest hoolimata jõumeetoditel allkirjad sai, väites et riigil pole võimalik leppest taganeda.

Täna on lisaks Eestile ACTA allkirjastamata ka Saksamaal, Hollandis, Küprosel ja Slovakkias.

Allikas: http://kogukond.org/

ACTA? Kuidas selle vastu võidelda?

27 jaan.

Võltsimisvastane kaubandusleping (Anti- Counterfeiting Trade Agreement ,  ACTA) on mitmepoolne kokkulepe, mis pakub välja rahvusvahelised normid intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks. Kokkulepe , mille läbi- rääkimistel osales käputäis riike (Ameerika Ühendriigid , Austraalia , Jaapan , Kanada , Korea , Maroko , Mehhiko , Singapur , Šveits ja Uus-Meremaa) koostöös teatud tööstusharude esindajatega, on vastuoluline nii oma protsessi kui ka sisu poolest.

Nõustuda tuleb, et intellektuaalomand on ühiskonnas oluline ja vajab kaitset, kui samas ei tohiks seda seada ülemaks isiku põhiõigustest eraelu puutumatusele, väljendusvabadusele ja andmekaitsele ning muudest õigustest, nagu süütuse presumptsioon ja tõhus kohtulik kaitse.

Paraku asetab ACTA õigusteomajate (s.o. autoriõiguste ja tööstusomandi omajate) huvid ülemaks kõigist teistest õigustest, s.h. põhiõigustest. See ei ole kooskõlas Euroopa ega Eesti konstitutsiooniõigusega.

ACTA terve leping

Selline leping on isegi haritud inimesele keeruline ja arusaamatu. Ma proovisin seda läbi lugeda ning sain sellega hakkama, aga kahjuks jäid mulle paljud asjad arusaamatuks ja kahemõtteliseks. Siin tulebgi meile appi Accessnow.org koostöös EDR, TACD ja EIK, kes on koostanud kergesti arusaadava ja loetava voldiku, milles on välja toodud ACTA vastuolulisus, tema ohud ning kuidas mõjutab see SIND.

Kuidas võidelda ACTA vastu?

Kõige lihtsam on ennast harida ACTA teemal ning jagada seda informatsiooni ka teistele.

Teine võimalus on osaleda petitsioonidel nii Eesti omal kui ka üle Euroopalisel.

Kolmas võimalus on saata kiri EU parlamendi saadikule või Eesti Parlamendi liikmetele.

Sõnas on suur võim ja vägi ning nüüd on aeg seda kasutada.