Euroopa rahvusvahelist võltsimisvastast võitlust käsitlev ACTA lepe võib olla hirmutavam oht kui USA internetipiraatluse tõkestamise seadus SOPA, arvavad internetivabaduse toetajad.

Nii ACTA kui ka SOPA eelnõud on näiliselt suunatud võltsimise ja piraatluse vastu, kuid nende vastaste hinnangul on lepetel hoopis vastupidine efekt, kuna need piiravad internetivabadust, innovatsiooni ja võimalik, et isegi tsenseerivad internetti, vahendab International Business Times.

SOPA on USAs põhjustanud ulatuslikke proteste ning esialgu näib, et kongress ja senat on loobunud netipiraatluse vastase seaduse senisel kujul arutamisest.

Nüüd on ka ACTA-vastased, alates tehnoloogia valdkonnas põhiõiguste eest võitleva Electronic Frontier Foundationist (EFF) kuni häkkerite rühmituseni Anonymous, leppe vastu liitunud.

Vaatamata ACTA ja SOPA sarnasustele, lõpeb nende lepete võrdlemine sageli tõdemusega, et kriitikute hinnangul on ACTA palju hirmuäratavam just tema ülemaailmsete mõjude tõttu. Siin on viis põhjust, miks kriitikud usuvad, et ACTA on suurem oht internetile:

1. Ulatus. Peamine põhjus, miks ACTA on paljude internetivabaduse pooldajate hinnangul hirmuäratav, on see, et tegemist on rahvusvahelise leppega. SOPA oli vaid eelnõu USA kongressis, kuigi tal oleks olnud teatud ülemaailmseid mõjusid, kuna see oli suunatud veebipiraatluse lõpetamiseks välismaistel veebilehekülgedel nagu näiteks Rootsi Pirate Bay.

ACTA seevastu paneks paika rahvusvahelise õigusliku raamistiku võltsimise, piraatluse ja teiste kuritegudega võitlemiseks. Kui ACTA heaks kiidetakse, siis selle asemel, et tegeleda kuritegudega erinevate riikide õigussüsteemis, saavad riigid neid kuritegusid lahendada uues juhtorganis, mis asub väljaspool ÜRO ja teiste institutsioonide tegevuspiirkonda.

See võimaldab kasutada ACTAt asutusel, mis asub väljaspool igat riiki, internetitegevuse mahasurumiseks. SOPAt oleks aga täide viinud olemasolevad USA agentuurid ja nad oleks saanud teha õiguslikku järelevalvet USA õigussüsteemis.

2. Läbipaistvus. Debatt SOPA üle leidis esialgu aset enamasti avalikkuse eest varjatult, kuid kuna see toimus USA kongressis, said internetivabaduse kaitsjad näha eelnõu mustandit ja sellega seotud materjale ning jälgida protsessi.

ACTA-leppe üle arutleti aga peaaegu täielikult suletud uste taga. Kui ei oleks olnud WikiLeaksi, mis avalikustas materjale läbirääkimistest ja leppe mustandvariandi, teaks maailm siiani väga vähe sellest, mida lepe täpselt kaasa võib tuua.

See tekitab aga muret inimeste hulgas, kes tahaksid kindlustada, et see lepe ei riku inimeste õigusi või piira internetivabadust viisil, mis kahjustaks internetti kui kohta, kus informatsioon liigub vabalt.

3. Heakskiitmise lihtsus. SOPA eelnõu jooksis rööbastelt maha, kuna see nõudis mõlema USA kongressi koja heakskiitu ja president Barack Obama allkirja. Kui see oleks heaks kiidetud, oleks seda olnud võimalik vaidlustada ja tulevastes kongressides muuta.

ACTA seevastu sai juba 2011. aasta 11. oktoobril USA allkirja ning Obama ei pidanud saama selleks nõusolekut üheltki organilt – ei kongressilt, ülemkohtult ega ka Ameerika rahvalt.

Nüüd, kui see on allkirjastatud, on USA valitsuse seadusandlikel organitel ja kohtutel vähe võimalusi seda lepet vaidlustada või muuta, ning ameeriklased peaksid järgima täiesti uut seaduste, piirangute ja regulatsioonide skeemi, mis võib neid viia silmitsi trahvide või vanglakaristustega, kuna see lepe asub täielikult väljaspool Ameerika õigussüsteemi.

4. Toetuse ulatus. Isegi enne, kui SOPA vastased suutsid vastuolulise eelnõu tagasi lükata, oli SOPAl ainult 31 kaastoetajat kongressis, mis tähendab, et see ei olnud algusest peale populaarne eelnõu. Vaatamata valjudele hüüetele, et SOPA ohustab internetti ja et kongress kiidab selle heaks, ei ole see olnud kunagi piisavalt lähedal sellele, et muutuks seaduseks.

ACTA aga on rahvusvaheline kokkulepe, mis tähendab, et see nõuab ühepoolseid allkirju, mitte hääli, mis põhinevad vähemalt osaliselt avalikul arvamusel. Ja Obama administratsioon juba allkirjastas leppe möödunud aastal. Kriitikud, nende hulgas Oregoni demokraadist senaator Ron Wyden, on kahelnud selles, kas see vastab põhiseadusele, et Obama võis allkirjastada niisuguse rahvusvahelise leppe, saamata heakskiitu kongressilt.

USA ei ole ainus, kes on ACTA leppele alla kirjutanud. Mullu 11. oktoobril andsid Tokyos toimunud tseremoonial leppele allkirja ka Austraalia, Kanada, Jaapan, Maroko, Uus-Meremaa, Singapur ja Lõuna-Korea, samas kui Euroopa Liit, Mehhiko ja Šveits lubasid seda teha lähitulevikus. See tähendab, et paljud maailma suurimad riigid mitte ainult ei toeta lepet, vaid on selle juba allkirjastanud.

Ka maailma suurimate tööstusriikide ühendus G8 on avaldanud ACTAle toetust, märkides juba 2008. aasta juulis ühises teadaandes: “Me julgustame kiirendama läbirääkimisi, et sõlmida uus rahvusvaheline õiguslik raamistik ACTA ja loodame, et kõnelused lõpevad selle aasta lõpuks.”

5. Nähtavus. Kampaania SOPA peatamiseks algas suhteliselt vara selle väljatöötamise alguses. Selleks ajaks, kui SOPA jõudis minna esindajate koja õiguskomiteesse hindamisele, olid SOPA vastased teinud juba oma arvamuse sellest internetikasutajate hulgas avalikuks.

ACTA teisest küljest, on suuresti enamike inimeste radarilt väljas, kuigi see on olnud ametlikult arutluse all umbes viis aastat. Püüdlused selle vastu USAs on tagasihoidlikud ja USA on selle leppe niikuinii allkirjastanud. Kuid kriitikud jätkavad visalt - internetis koostatud petitsioonile ACTA vastu on USAs allkirja andnud üle 6000 inimese. Petitsiooniga kutsutakse “lõpetama ACTAt ja kaitsma inimeste õigusi veebiprivaatsusele.”

Kuid ACTA nähtavus on üha kasvamas riikide hulgas, kes ei ole lepet veel allkirjastanud. Näiteks Poolas, kes küll allkirjastas leppe neljapäeval, põhjustas see varem ulatuslikke proteste ning pühapäeval sulgesid häkkerid Poola peaministri veebilehekülje, et näidata oma vastuseisu ACTAle.

Allikas: err.ee

Otsusele eelnes nädal aega kestnud protestid nii internetis kui ka tänavail. Peamiselt on meeleavalduste taga noored poolakad, kes kardavad, et intellektuaalse omandi kaitsele rahvusvaheliste eeskirjade kehtestamine piirab oluliselt internetivabadust.

«Kui me avastame, et meil on alust arvata, et see (ACTA) ohtu kujutab, siis me ei ratifitseeri seda,» ütles Donald Tusk ajakirjanikele.

Internetikasutajate häälekast vastuseisust hoolimata kiitis Poola valitsus leppe neljapäeval esialgse allkirjastamisega heaks, kuid enne jõustumist vajab see ka ratifitseerimist parlamendis.

Poola parempoolne opositsioonierakond Seaduse ja Õigluse Partei on esitanud mõtte ACTA küsimuses rahvahääletus korraldada.

Poola kommunikatsiooniminister Michal Boni, kes on Tuski lähedane liitlane ja kelle ülesanne oli ACTA ratifitseerimist juhtida, esitas reedel protestide tõttu lahkumisavalduse, kuid Tusk keeldus seda rahuldamast.

Kuigi Boni ja kultuuriminister pidasid seaduseelnõu küsimuses konsultatsioone plaadifirmade ja kommertsmeediaga, on internetikasutajaid esindavatest gruppidest mööda minemine avalikku nördimust tekitanud.

Wrocławi politsei teatas, et vahistas 22-aastase tudengi seoses küberrünnakuga peaministri kodulehele sel nädalal.

Häkkerite rühmitused Anonymous ja Polish Underground ründasid ka Poola presidendi, parlamendi, välis- ja kultuuriministrite ning politsei peakorteri kodulehekülge, mida tabas reedel uus rünnak.

Tänavail avaldasid meelt kümned tuhanded inimesed ning osa proteste muutusid vägivaldseks.
Sotsiaalvõrgustikus Facebook on protestikommuunid kogunud ligi 400 000 toetajat ning reede pärastlõunaks oli ACTA-vastasele võrgupetitsioonile andnud allkirja umbes 147 000 inimest.

Allikas: Postimees.ee